Teie ostukorv on tühi.
Viirpelargoon "White"
Viirpelargoon "Valge" - Pelargonium zonale.
Suurepärane kompaktne kuju. 35 cm kõrgune põõsas arvukate kõrvalharudega. Hobuserauakujulise laiguga ümarad lehed. Lumevalged õied. Õitseb vara ja rikkalikult kevadest kuni esimeste sügiseste külmadeni. On vastupidav erinevate ilmastikutingimuste suhtes. Üks parimaid taimi suvel avamaale, eriti suurte lillepeenarde jaoks. Sobib ka konteinerites ja pottides kasvatamiseks. Püsik, mida kasvatatakse üheaastasena. Kasvatatakse istikutest, seeme külvatakse 0,5 cm sügavusele, optimaalne temperatuur idanemiseks +20°C, idanemine toimub 7-10 päeva. 3 nädala pärast pikeeritakse taimed 3 cm läbimõõduga potti. Mullal ei tohi lasta läbi kuivada ja temperatuuri kõikumine pole soovitav. Kasvuks sobiv temperatuur on umbes +18°C.
Suurepärane kompaktne kuju. 35 cm kõrgune põõsas arvukate kõrvalharudega. Hobuserauakujulise laiguga ümarad lehed. Lumevalged õied. Õitseb vara ja rikkalikult kevadest kuni esimeste sügiseste külmadeni. On vastupidav erinevate ilmastikutingimuste suhtes. Üks parimaid taimi suvel avamaale, eriti suurte lillepeenarde jaoks. Sobib ka konteinerites ja pottides kasvatamiseks. Püsik, mida kasvatatakse üheaastasena. Kasvatatakse istikutest, seeme külvatakse 0,5 cm sügavusele, optimaalne temperatuur idanemiseks +20°C, idanemine toimub 7-10 päeva. 3 nädala pärast pikeeritakse taimed 3 cm läbimõõduga potti. Mullal ei tohi lasta läbi kuivada ja temperatuuri kõikumine pole soovitav. Kasvuks sobiv temperatuur on umbes +18°C.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Toalilled ja nende kasulik energeetiline mõju".
Eng.: Horseshoe pelargonium. Sven.: Zonalpelargon. Suom.: Pelargoni, pelakuu.
* Kahjuks taluvad pelargoonid väga halvasti õuest kuiva õhuga ja halva valgusega tuppa üleviimist. Lehed kolletuvad, alustades alumistest ja seejärel kuivavad, õitsemine praktiliselt seiskub. Õitsemine võib jätkuda ainult madalal +15°C, sellised tingimused on võimalikud klaasitud ja soojustatud rõdudel. Pilves ilmaga on vaja päevavalguslampidega valgust juurde anda - 80 vatti 1 m2 12 tunni jooksul. Kastmist ja väetamist sealjuures mõningal määral vähendatakse.
Kui selliseid tingimusi pole, siis hoitakse taimi aknalaual. Neid kärbitakse natuke, korjatakse pidevalt ära kuivanud ja kolletunud lehed. Kastmist vähendatakse, väetamine aga lõpetatakse üldse. Taim piiratakse korteri soojast õhust kilekattega. Selliselt hoitakse taimi jaanuari keskpaigani. Kui hakkab pikenema päevavalguse aeg, kärbitakse taim tugevalt. Sealjuures eemaldatakse kõik nõrgad, peenikesed võrsed, jämedad lõigatakse tagasi 10-15 cm kõrguselt. Suurendatakse kastmist ja väetatakse toataimede täismineraalväetisega iga 10 päeva tagant. taimel ilmuvad noored, tugevad võrsed, mida võib veebruaris lõigata ka pistoksteks. Kõige paremini juurduvad kannaga pistoksad - vana taime tükiga. Pistokstel peab olema 2-3 sõlme hästi arenenud lehtedega ja üks-kaks 7-15 cm pikkust varrelüli. Alumised lehed eemaldatakse. Pistoksad lõigatakse ja lõikepinnaga alla asetatakse purki, mis on täidetud seisnud veega 8-10 cm sügavusele. Purgid pannakse samuti aknalauale, varjutades neid vaid otsese päikese eest. Vett purgis pole vaja vahetada, ainult lisada juurde auramise määral. Kui mingid pistoksad lähevad mädanema, nad visatakse ära, purk peastakse hoolikalt ja valatakse värske vesi. Alguses ilmub pistikutel kühm - kallus, aga 3-4 nädala pärast - korralik narmasjuur. Pärast seda istutatakse taimed 10 cm diameetriga potikestesse, milles on huumusest, lubjaga rikastatud turbast või kompostist ja liivast, vahekorras 2:2:1, kasvusubstraat. Ämbri segu kohta lisatakse 50 g mineraalväetist.
Emastaimed võivad suurepäraselt õitseda pottides mitme aasta vältel, kuid talve lõpus või kevadel tuleb pottidest eemaldada 1-2 cm vana mulla ülemine kiht ja lisada värske viljakas muld.
Viirpelargooni võib samuti kasvatada seemnest. Kuid sel juhul hakkavad nad õitsema alles 6 kuu pärast. Seemned (1 g sisaldab 200 seemet) tärkavad 2 nädala pärast natuke kasvanud võrsed pikeeritakse alguses väikestesse topsidesse ning seejärel samasugustesse potikestesse nagu pistikud ja samasugusesse substraati. Pistoksi ja istikuid kasvatatakse pideva kastmisega ja väetamisega, aga samuti antakse pilvistel päevadel lisavalgust. Avamaale istutatakse kevadkülmade möödumisel, kusjuures kahe nädala jooksul harjutatakse neid otsese päikesega, muidu on tugevad päikesepõletused vältimatud.
